slaavi keeled wikipedia - EAS
- Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest. Slaavi ühiskeel oli olemas umbes 1500 aastat tagasi. Vanimad kirjalikud mälestised on vanaslaavikeelsed ning pärinevad 10. ja 11. sajandist.et.wikipedia.org/wiki/Slaavi_keeled
- Xem thêmXem tất cả trên Wikipedia
Slaavi keeled – Vikipeedia
https://et.wikipedia.org/wiki/Slaavi_keeledSlaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest. Slaavi ühiskeel oli olemas umbes 1500 aastat tagasi. Vanimad kirjalikud mälestised on vanaslaavikeelsed ning pärinevad 10. ja 11. sajandist. Läbi lingvistilise rekonstruktsiooni on leitud, et umbes
...
Xem thêmSlaavi keeled jaotuvad kolmeks alarühmaks:
• idaslaavi keeled
• lääneslaavi keeled
• lõunaslaavi keeled...
Xem thêmVăn bản Wikipedia theo giấy phép CC-BY-SAMục này có hữu ích không?Cảm ơn! Cung cấp thêm phản hồi Lääneslaavi keeled - Wikiwand
https://www.wikiwand.com/et/Lääneslaavi_keeledLääneslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Kesk-Euroopas. For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Lääneslaavi keeled .
Slavic languages - Wikipedia
https://en.wikipedia.org/wiki/Slavic_languagesPolitical map of Europe with countries where a Slavic language is a national language. The Slavic languages, also known as the Slavonic languages, are Indo-European languages spoken primarily by the Slavic peoples or their descendants. They are thought to descend from a proto-language called Proto-Slavic, spoken during the Early Middle Ages ...
Indoeuroopa keeled – Vikipeedia
https://et.wikipedia.org/wiki/Indoeuroopa_keeledNimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani.Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled).Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, …
- Thời gian đọc ước tính: 1 phút
slaavi keeled - EKI
https://www.eki.ee/knab/lgv/ies.htmslaavi keeled. : kür´illiline k´iriku_sl´aavi kiri et. Liik: scr; Maa: xE; Adm: cu (chu) ; Keelkond: IeS; Keelekood: cu (chu) ; Kiri: Cyrs. sl´aavi tähestik et [Ariste1967:24]; kir´illitsa et rööpnim [Ariste1967#]; kür´illitsa et rööpnim [Ariste1967#]; Cyrillic (Old Church Slavonic variant) en [ISO15924]; cyrillique (variante ...
Ukraina keel – Vikipeedia
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Ukraina_keelukraina keel (українська мова); Kõneldakse: Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias ja mujal: Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 37 000 000 (emakeelena) Keelesugulus: indoeuroopa keeled slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik staatus
- Thời gian đọc ước tính: 1 phút
The Encyclopedia Americana (1920)/Slavic Languages ...
https://en.wikisource.org/wiki/The_Encyclopedia...The Slavic languages form a separate group of the Indo-European languages and are more nearly related to the Lettish, Lithuanian and Prussian, with which they are frequently mentioned as the Balto-Slavic languages. Their original habitat before the period of migration in the 4th century and the original tongue from which they have sprung are ...
Category:Slavic languages - Wikimedia Commons
https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Slavic_languagesSłowiańska Wikipedia.PNG 561 × 434; 74 KB. The Position of the Slavonic Languages at the present day.djvu. Trubachev Proto Slavic tree.png. 02019 0507 (4) ...
Aleksandr Dulitšenko – Vikipeedia
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_DulitšenkoTa on töötanud välja slaavi mikrokeelte teooria ning kirjeldanud kokku 18 slaavi mikrokeelt. Tema teadustöö põhisuundade seas on ka suuremad slaavi keeled (vene, serbohorvaadi ja sloveeni keel), üldkeeleteadus, etno- ja sotsiolingvistika, interlingvistika ning …
Bulgaaria keel - et.wikitechpro.com
https://et.wikitechpro.com/694257-bulgarian-language-LCKHDLSlaavi keeled. Marsruut. ISBN 978-0-415-04755-5. Klagstad noorem, Harold L. (1958), Bulgaaria kõnekeelse standardi foneetiline süsteem, Ameerika slaavi ja Ida-Euroopa keelte õpetajate ühendus, lk 42–54
- Một số kết quả đã bị xóa